Eesti
Tarneplatvorm ZITICITY, mis tõi koostöös Eesti restoranidega koroonaviiruse esimese laine ajal turule uue toidu kojuveo teenuse, pani kevadise kogemuse baasil kokku tasuta juhendi, mis aitab restoranidel paremini toime tulla viiruse teise lainega.
Muutunud ärimudel
ZITICITY asutaja ja tegevjuhi Laimonas Noreika sõnul kasvas kevadel koroonaviiruse esimese laine ajal hüppeliselt nõudlus koju tellitud toidu järele: „Paljud restoranid ei olnud selliseks turu muutuseks valmis ja kaotasid drastiliselt käivet – uued tarbimisharjumused tähendavad seda, et ka restoranil tuleb oma ärimudel ümber teha.
Kui kliendid ei käi enam restoranis kohapeal, vaid tellivad toidu distantsilt, siis on restoranipidajatel keerulisem oma klientidega sidet hoida, aga ka kasumit teenida, sest suur osa teenitud tulust tuleb tasuda toidutellimisplatvormidele nagu Bolt või Wolt.“
Noreika hinnangul näitas kevad, et paremini tulid koroonakriisiga toime need restoranid, mis suutsid oma äri kiirelt muutunud turule vastavaks kohandada. „Kogusime need positiivsed näited kokku ja koostasime juhendi, mis aitab restoranidel valmistuda viiruse teiseks laineks, mis on paljude ekspertide hinnangul juba käes,“ selgitas Noreika.
Soovitused restoranidele
Juhendis antakse lihtsasti järgitavaid soovitusi töötajate koolitamiseks, restorani turundamiseks, toiduvalmistamisega seotud ruumide ettevalmistamiseks, toidutellimise keskkonna loomiseks ja kontaktivabaks toidu kohaleveoks. Restoranipidajad leiavad sealt nõuanded, mille abil oma ärimudel ümber teha nii, et restoran saaks oma äritegevust samas mahus jätkata ka siis, kui kliente ei ole võimalik enam kohapeal teenindada.
„Kõige olulisem küsimus restorani jaoks on see, kuidas jätkata turvalist klientide teenindamist ka eriolukorra ajal või siis, kui inimestel puudub valmisolek tulla kodust välja rahvarohketesse kohtadesse. Koju või kontorisse telliv klient soovib, et tema toit oleks sama maitsev nagu restoranis, endiselt soe ja et toidu kohalevedu poleks kallis. Samas annab klient andeks näiteks selle, kui menüüs on tavapärasega võrreldes vähem valikuid,“ tõi Noreika näiteid.
Kriisiajal võib äri isegi kasvada
Restoranipidajatele mõeldud tasuta juhendist leiab ka näited ettevõtetest, kes suutsid eriolukorra ajal tulla välja uute loovate lahendustega, mis võimaldasid neil äritegevust jätkata ja kasumit isegi suurendada.
Näiteks hakkas Paesano pitsarestoran Šotimaal pakkuma oma klientidele pitsa ettetellimise võimalust, mis osutus niivõrd populaarseks, et tellimus tuli esitada lausa mitu päeva ette. Rohkem kui miljoni elanikuga piirkonnas oli see ainus restoran, mis suutis oma tegevust jätkata ja müügimahtu kasvatada, rikkumata seejuures ühtegi eriolukorra reeglit.
Helsingis ja mujal toimib aga restoranidele mõeldud rakendus Resq Club, mis võimaldab õhtuti tellida soodsa hinnaga restoranitoitu, mis tuleks restoranil muidu ära visata.
Läbi koostöö uute lahendusteni
Eesti restoranid tihendasid Covid-19 pandeemia ajal aga koostööd, tulles üheskoos välja uue toidu kojuveo platvormiga Nosi.ee. Nosi logistikapartner on ZITICITY, mille optimeeritud kullersüsteem võimaldab pakkuda restoranidele kuus korda soodsamat kojuvedu kui seda teevad näiteks Bolt Food või Wolt. Platvormiga on mõnekuise tegutsemisaja jooksul liitunud juba 260 Eesti restorani.
Iduettevõttena alustanud tarneplatvorm ZITICITY aitab kohalikel ettevõtetel konkureerida Wolti, Amazoni, Aliexpressi ja teiste kaubandushiidudega, pakkudes kaupadele kiiremat kohalevedu. ZITICITY ühendab e-poe linna sõlmpunktidega, optimeerib marsruute ja jaotab tellimusi kulleritele võimalikult tõhusalt. ZITICITY platvormil on registreeritud 1500 kullerit Eestis ja üle 9000 kulleri Leedus.
